Mahlakas unenägu

Eilne päev möödus taas kiirelt, nagu Jaapani elektrirong. Kaheksa tundi koolis, pärast seda kiirelt koju, riided vahetada ja kooli garaaži tööd tegema. Sai siis veidi karbussi näpitud. Veits parem sai, aga mitte veel päris hää. Ok, see selleks, aga jõuan nüüd selleni, et miks tänase postituse pealkiri on mahlakas unenägu. Nimelt oli mul täna väga seiklusterohke ja värvikas öö. Esimene unenägu algas siis sellega, et oli koolipäev, talv ja külm. Oli kaheksas tund ja keemia. Seletasin klassikaaslastele midagi valemite koostamisest. Terve klass kasutas uusi Delli läpakaid (see on lihtsalt vahemärkus). Terve päeva olid helisenud imelikud koolikellad ja nüüd ühtäkki kostus mingit imelikku vilinat koolimajas. Sellele järgnesid kolm koolikella ja uksele ilmus Katrin Martinfeld, kes teatas, et koolimajas on pomm (gosh, I wonder miks direktriss, mitte pommirühm või politsei vms). Haarasin oma läpaka ja panin kotti, kuigi tahtsin maha jätta, arvates et tegu on õppusega. Miskipärast otsustasid klassikaaslased, et annavad oma läpakad minu ja Mardi hoolde. Kuna väljas oli külm, otsustasime, et eirame ohutuseeskirju ja võtame garderoobist joped. Miski ütles meile, et väljuksime peaukse kaudu, millega rikkusima veelgi eeskirju. Valisime peaukse, kuna kõrvaluksed olid ummistunud ja rahvas oli kõikjal. Väljusime siis koos Mardiga, pommirühm tuli meile vastu. Meid nad tähele ei pannud. Nii me siis lahkusime parkla poole kõrvuti ja taustal lendas terve koolimaja õhku ja ellu jäime terve kooli peale ainult mina ja Mart, mõlematel 10 uhiuut sülearvutit. Pärast sellist elamust ärkasin muidugi üles, jalgadega laua peal. Proovisin siis uuesti magama jääda, kuid järgneva kolmveerand tunni jooksul see eriti välja tulla ei tahtnud. Kui lõpuks magama jäin, algas järgmine umlekas. Olin maal, mul oli oma maja ja mul oli samasugune auto nagu mu emal. Sellel oli USB pesaga makk, mille USB pesa asus mingil põhjusel esistanges, ja seal oli sinise valgusega MP3 mängija. Eelnevalt olin käinud mingis keldripoes, mis müüb autovaruosi. Mina tellisin nende käest enda praegsele Galandile näidikuteplokki, kuid saabunud plokk oli vale. Mul oli originaal Galandi parassis. Koju tagasi minnes avastas Sander, et tal on vaja raamatukogule tagastada üks raamat. Siis tuli mullegi meelde, et vaja üks raamat tagasi viia. Kuna suht kiire oli ja originaalnäidikud Galandi pagassis, siis haarasin terve Galandi tagaosa kaasa ja surusin selle Carisma pagasnikusse ja hakkasime siis raamatukogu poole sõitma, kui äkki märkasin, et taevas on justkui kaks kuud. Pidasin auto kinni, sest esimene mõte oli, et WTF? Siis muutus täiskuu Saturniks, teine kuu jäi noorkuuks. Siis hakkasid taevasse ilmuma igasugused teised planeedid, erinevatel kaugustel ja erineva suurusega. Siis läks taevas pilve ja kõik suht pimedaks. Suvi oli. Siis avanes uuesti taevalaotus ja mõni planeet külastas veel meie vaatevälja. Siis ilmus taevasse suur kivist plaat, mis põles. See pidi siis olema see komeet, mis pidi Maad tabama aastal 2012. Kui see oli mööda läinud, jätkasime teekonda raamatukokku. Paarisaja meetri pärast märkasime, et põllud on jääs ja kalurid püüavad seal kala. Siis ilmus kusagilt tagaistme alt välja ema ja ütles, et ärge siia kalale minge, paar kilti eemal, ühe sugulase heinamaal võtab kala paremini.

Sellised olid siis minu tänaöised seiklused :D