dementia - something that you get in old age

Lause, mis made my day täna. Kes veel ei tea, siis dementia tähendab eesti keeles dementsust ja mis on sümptomite kompleks ehk sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng. Tänane päev oli suhteliselt pikk ja veniv. Seda võimendas endiselt kallal olev nohu, mis muudab pea paksuks ja mõtlemisvõime aeglustub. Vahel oli juba tunne, et dementsus pressibki peale :(. Üldiselt ma vihkan esmaspäevi (ma ei tea, miks Google Chrome selle sõna punase lainelise joonega alla joonib, ju siis talle ka ei meeldi). Hommikul oli suhteliselt raske voodist välja saada. Kiire pesu ja söök, riidesse ja kooli. Tänane hommik oli selle poolest eriline, et kooli parklas parkimiskohani jõudmiseks ei pidanudki ootama ühe halli kaubiku järel, mille juht on tõsine ajukääbik ja ronib parkla lõppu välja, et tema võsuke ei peaks liigselt jalgu vaevama. Ja siis hakkab see mees oma kaubikut ringi keerama autode vahel, mitu õpilast autoga ootamas, et saaks parkida ja siis peavad kõik tagurdama hakkama, et too debiilik saaks parklast välja. Võib-olla on selles osa ka Mardil, kes reedel selle jobu näo täis sõimas, kui too seal jälle ukerdas. Loodan, et hall Mersu vagun sinna enam ei roni, iialgi.

Klassis läpakas lahti, eKooli, et vaadata, millega õpetajad jälle üllatada on suutnud. Seis oli masendav: põhjuseta puudumine, 1, 3, !. 3 siis ajaloo töö eest. Ma lihtsalt vihkan seda ainet, mulle ei sobi humanitaarained ja mu pärast võiksid need olemata olla. Teine tund, saksa keel: töö. No ma ei kujuta ettegi, mis ma sinna kokku kirjutasin. Füüsikas lasime jälle lebo, Erki tegi hea esitluse ja taustamuusika oli super (sobis teemaga kokku) ja Lauri lasi kogu Vana elutöö vastu taevast sellega, et tõmbas Vana arvuti tagant netijuhtme ära. Mata: järeltöö, mis pidi olema kunagi nädala sees, aga oli täna. Muidugi koosnes kontrolltöö eksamiülesannetest, mille lahendamiseks kokku on ette nähtud nii umbes 2 tundi, meie peame need lahendama 45 minutiga, ja loomulikult ei jõudnud ma tööd lõpuni teha. Loodan, et õpetaja lubab mul selle millalgi lõpuni kirjutada, mida ma hästi ei usu, arvestades tema "sõbralikkust". Inglise keeles kõlas siis minu jaoks "päeva lause" ja pool tundi möödus rühmatöö seltsis. Daisi meenutused nädalavahetusest innustasid koolis edasi olema ja tõid midagi rõõmsat ja naljakat päeva. Siis vahetunnis tegime Prospektiga proovi. Reedel on Lasvas esinemine ja kuna seal on ka näidend, siis peame näidendi taustaks laulma "Konna kosja". No mida veel. Arvatavasti tuleb homme ka teha väike suts õpetajatele. Muidu praeguste plaanide kohaselt on Lasva esinemine meie pundi viimane avalik esinemine. Võib-olla läheme suve poole Ahvenamaale veel, aga see praegu hästi kahtlane, sest tundub, et see sõit langeb kokku meie lõpuaktusega.

Keemia õpetaja ei suutnud ka uskuda, et internetis on olemas konspekte konkreetsete teemade kohta ja tahtis mulle ära panna, et ma tegelen tunnis tunniväliste asjadega, aga haha, üle sai. Ja kirjanduses vaatasime filmi, mis ausalt on juba üle visanud. Filmiks siis Bulgakovi "Meister ja Margarita" põhjal vändatud film, mille žanri on suhteliselt raske määratleda (minu arvates). See oleks justkui ulmekas, samas nagu draama, kolmandast küljest õudukas.

Pärast kooli kiire autopoe külastus ja siis koju. Kui uut esitiiba oleks vaja olnud, siis oleks selle ka saanud, sest Kagukeskuse parklatest keerasid autod otse ette. Ok, teisest saan veel aru, et võib-olla oli hang jne, aga esimese vaatevälja ei piiranud nüüd küll mitte miski. Ja nüüd hüppas üks vanamutt tee peale ette, niimoodi, et mu läpakas lendas JÄLLE tagaistmelt maha ja märja jalamati peale. Nüüd aga tuleb hakata inglise keele sõnu õppima, sest täna sain teada, et homme on töö.