Eilne päev möödus taas kiirelt, nagu Jaapani elektrirong. Kaheksa tundi koolis, pärast seda kiirelt koju, riided vahetada ja kooli garaaži tööd tegema. Sai siis veidi karbussi näpitud. Veits parem sai, aga mitte veel päris hää. Ok, see selleks, aga jõuan nüüd selleni, et miks tänase postituse pealkiri on mahlakas unenägu. Nimelt oli mul täna väga seiklusterohke ja värvikas öö. Esimene unenägu algas siis sellega, et oli koolipäev, talv ja külm. Oli kaheksas tund ja keemia. Seletasin klassikaaslastele midagi valemite koostamisest. Terve klass kasutas uusi Delli läpakaid (see on lihtsalt vahemärkus). Terve päeva olid helisenud imelikud koolikellad ja nüüd ühtäkki kostus mingit imelikku vilinat koolimajas. Sellele järgnesid kolm koolikella ja uksele ilmus Katrin Martinfeld, kes teatas, et koolimajas on pomm (gosh, I wonder miks direktriss, mitte pommirühm või politsei vms). Haarasin oma läpaka ja panin kotti, kuigi tahtsin maha jätta, arvates et tegu on õppusega. Miskipärast otsustasid klassikaaslased, et annavad oma läpakad minu ja Mardi hoolde. Kuna väljas oli külm, otsustasime, et eirame ohutuseeskirju ja võtame garderoobist joped. Miski ütles meile, et väljuksime peaukse kaudu, millega rikkusima veelgi eeskirju. Valisime peaukse, kuna kõrvaluksed olid ummistunud ja rahvas oli kõikjal. Väljusime siis koos Mardiga, pommirühm tuli meile vastu. Meid nad tähele ei pannud. Nii me siis lahkusime parkla poole kõrvuti ja taustal lendas terve koolimaja õhku ja ellu jäime terve kooli peale ainult mina ja Mart, mõlematel 10 uhiuut sülearvutit. Pärast sellist elamust ärkasin muidugi üles, jalgadega laua peal. Proovisin siis uuesti magama jääda, kuid järgneva kolmveerand tunni jooksul see eriti välja tulla ei tahtnud. Kui lõpuks magama jäin, algas järgmine umlekas. Olin maal, mul oli oma maja ja mul oli samasugune auto nagu mu emal. Sellel oli USB pesaga makk, mille USB pesa asus mingil põhjusel esistanges, ja seal oli sinise valgusega MP3 mängija. Eelnevalt olin käinud mingis keldripoes, mis müüb autovaruosi. Mina tellisin nende käest enda praegsele Galandile näidikuteplokki, kuid saabunud plokk oli vale. Mul oli originaal Galandi parassis. Koju tagasi minnes avastas Sander, et tal on vaja raamatukogule tagastada üks raamat. Siis tuli mullegi meelde, et vaja üks raamat tagasi viia. Kuna suht kiire oli ja originaalnäidikud Galandi pagassis, siis haarasin terve Galandi tagaosa kaasa ja surusin selle Carisma pagasnikusse ja hakkasime siis raamatukogu poole sõitma, kui äkki märkasin, et taevas on justkui kaks kuud. Pidasin auto kinni, sest esimene mõte oli, et WTF? Siis muutus täiskuu Saturniks, teine kuu jäi noorkuuks. Siis hakkasid taevasse ilmuma igasugused teised planeedid, erinevatel kaugustel ja erineva suurusega. Siis läks taevas pilve ja kõik suht pimedaks. Suvi oli. Siis avanes uuesti taevalaotus ja mõni planeet külastas veel meie vaatevälja. Siis ilmus taevasse suur kivist plaat, mis põles. See pidi siis olema see komeet, mis pidi Maad tabama aastal 2012. Kui see oli mööda läinud, jätkasime teekonda raamatukokku. Paarisaja meetri pärast märkasime, et põllud on jääs ja kalurid püüavad seal kala. Siis ilmus kusagilt tagaistme alt välja ema ja ütles, et ärge siia kalale minge, paar kilti eemal, ühe sugulase heinamaal võtab kala paremini.
Sellised olid siis minu tänaöised seiklused :D
Monday, March 14, 2011
Esmaspäev, selle veerandi viimane, neli nädalat on veel jäänud, järgmine nädal vaheaeg. Koolis veetsin siis kokku 8 tundi: 7 tundi sain uusi teadmisi (yea right) ja siis veel ajaloo järeltöö, mille olin peaaegu unustanud. Koolis nalja väga ei saanud, kuigi terve viies vahetund oli üks paras kõhulihaste trenn ja Mardi sooloetendus, mis naerutas rahvast paremini, kui kanep (mitte, et ma teinud oleks). Nimelt tegi Risto proovi, kui Mart klassi sisse lendas ja otsustas tausta laulda talle, kuid kahjuks võttis ta vale viisi üles ja sõnad olid ka väga teised. Kui Risto teist korda looga alustas, suutis Mart JÄLLE valest kohast VESUUUV karjuda ja no ei saaanud midagi teha, kõik, kes klassis olid, naersid. Oma looga ei jõudnud Mart kolmandast reast kaugemale, kuna ta ajas sõnad segamini ja kõik oleks nagu seeni söönud, seega tundus iga väiksemgi viga väga naljakana. Pärast koolis veedetud aega kiirustasin maale, et tuua ära üks Galandi jupp. Veel võtsin maalt kaasa sae ja õlid ning kummikud. Ehk saab millalgi nädalavahetusel metsa minna, siis saage proovida. Pärast kiiret maal käimist koju, lahendasin matemaatika ülesanded ära ja läksin Hele-Mariaga õppesõitu tegema. Vaeseke sai alles täna selgeks, kuidas estakaadi peal käituda. Selle koha peal tahaks visata kivi Ats Oleski kapsaaeda, et ta ära unustas Helega seda harjutust muudkui teha ja teha. Pärast sõidunippide õpetamist ootas ema mind koju seenekastmega. Pärast söömist vaatasin veidi Reporterit ja siis tõin sae tuppa ja puhastasin ära. Päris must oli seest, arvestades, et ainult natuke sai lõigatud, aga eks õli teeb oma töö. Praegu aga end and out.
Pole pikka aega enam midagi kirjutada jõudnud. Nädal kiiresti möödunud ja teha pole eriti midagi jõudnud. Teisipäeval tüüpiline päev: 8 tundi, pärast seda segakoor, kuhu ma ei jõudnud, sest oli tarvis autol rattalaagreid vahetada. Koju jõudsin alles kell 21.00 ja õppida väga ei jõudnud. Kolmapäeval sai veel pärast kuuetunnist päeva tiirutamas käidud ja elu nauditud. Peale seda ei jõudnud enam midagi teha. Neljapäeva õhtupooli kulus õppimisele ja Hele-Maria sünnipäeval käimisele. Tore istumine oli Mõisaaidas. Osalejateks siis Hele, mina, Jürgen, Mart, Rasmus, KEvin, Anett, Kaspar-Oskar, Mery, Erja ja Mariann. Muidugi pajatas Erja lustakaid lugusid lapsepõlvest, autokoolist ja muudest seiklustest. Autokoolist just sellepärast, et Helel oli neljapäeval ka kooli sõidueksam, milles ta kahjuks põrus. Ja Rasmus näitas Helele, kuidas ei tohi sõita :D Segakoori ma jälle ei jõudnud, aga leian, et ma ei peagi seal iga kord kohal käima, kuna olen noodilugeja ja varem iga proov kohal käinud. Ja siis see saabuski: kauaoodatud REEEEEEDE. Kiire ja lühike koolipäev oli, mille muutis ärevaks Jaapani maavärin. Pärast seda käisime Prospektiga Lasvas esinemas, kuhu sõites uudistes räägiti, kuidas tsunami möllas seal jne. Esinemiskava oli klassika: Nooruse laul, Vanaisa polka, Rohelised niidud, Kuldne õhtupäike jne. Lisaks laulsime taustaks kohaliku näitetrupi etendusel "Konna kosjad". Tagasi tulles oli tee ikka väga libe, aga midagi ei juhtunud õnneks, kuigi Põhja-Eestis oli vist iga paari kilomeetri järel keegi teelt välja põrutanud. Laupäeval tegin hullu šopingutuuri K-Rautas ja Decoras. Endale šoppasin mootorsae ja maale veeautomaadi :D Saeks siis Partneri toodang.
Hää saag tundub olema, selline suht kerge ja vibravaba :D.
Täna jälle megailus ilm, aga väga nautida ei jõudnud, sest sai palju roolis oldud ja niisama tööd tehtud ning õpitud. Ja nüüd vaatan "Pangaröövi" ja reklaami ajal tuhlan Facebookis ja mujal netis. Just sain teada näiteks, et Jürgen ja Anett on lahku läinud. Ei tea, mis neil siis juhtus. Kurb kuulda igatahes. Lõpetada tahaks ühe õpetliku looga, mille Liisi saatis.
Linnuke lendas talvel lõunamaale, sest Eestis läks ilm külmaks. Aga linnukene külmus teepeal ära ja kukkus alla. Peagi tuli lehm, kes sittus ta peale ja linnuke sulas sooja sita sees ülesse. Rõõmsast meelest hakkas linnuke laulma ja siis tuli kiisu, kiskus ta sita seest välja ja sõi ära. Siit ka moraal. Kõik, kes su peale situvad ei ole veel vaenlased. Kõik, kes su sita seest välja kisuvad, ei ole veel sõbrad. Ja kolmandaks, sita sees ei tasu laulda!
Lause, mis made my day täna. Kes veel ei tea, siis dementia tähendab eesti keeles dementsust ja mis on sümptomitekompleks ehk sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsetevõimete taandareng. Tänane päev oli suhteliselt pikk ja veniv. Seda võimendas endiselt kallal olev nohu, mis muudab pea paksuks ja mõtlemisvõime aeglustub. Vahel oli juba tunne, et dementsus pressibki peale :(. Üldiselt ma vihkan esmaspäevi (ma ei tea, miks Google Chrome selle sõna punase lainelise joonega alla joonib, ju siis talle ka ei meeldi). Hommikul oli suhteliselt raske voodist välja saada. Kiire pesu ja söök, riidesse ja kooli. Tänane hommik oli selle poolest eriline, et kooli parklas parkimiskohani jõudmiseks ei pidanudki ootama ühe halli kaubiku järel, mille juht on tõsine ajukääbik ja ronib parkla lõppu välja, et tema võsuke ei peaks liigselt jalgu vaevama. Ja siis hakkab see mees oma kaubikut ringi keerama autode vahel, mitu õpilast autoga ootamas, et saaks parkida ja siis peavad kõik tagurdama hakkama, et too debiilik saaks parklast välja. Võib-olla on selles osa ka Mardil, kes reedel selle jobu näo täis sõimas, kui too seal jälle ukerdas. Loodan, et hall Mersu vagun sinna enam ei roni, iialgi.
Klassis läpakas lahti, eKooli, et vaadata, millega õpetajad jälle üllatada on suutnud. Seis oli masendav: põhjuseta puudumine, 1, 3, !. 3 siis ajaloo töö eest. Ma lihtsalt vihkan seda ainet, mulle ei sobi humanitaarained ja mu pärast võiksid need olemata olla. Teine tund, saksa keel: töö. No ma ei kujuta ettegi, mis ma sinna kokku kirjutasin. Füüsikas lasime jälle lebo, Erki tegi hea esitluse ja taustamuusika oli super (sobis teemaga kokku) ja Lauri lasi kogu Vana elutöö vastu taevast sellega, et tõmbas Vana arvuti tagant netijuhtme ära. Mata: järeltöö, mis pidi olema kunagi nädala sees, aga oli täna. Muidugi koosnes kontrolltöö eksamiülesannetest, mille lahendamiseks kokku on ette nähtud nii umbes 2 tundi, meie peame need lahendama 45 minutiga, ja loomulikult ei jõudnud ma tööd lõpuni teha. Loodan, et õpetaja lubab mul selle millalgi lõpuni kirjutada, mida ma hästi ei usu, arvestades tema "sõbralikkust". Inglise keeles kõlas siis minu jaoks "päeva lause" ja pool tundi möödus rühmatöö seltsis. Daisi meenutused nädalavahetusest innustasid koolis edasi olema ja tõid midagi rõõmsat ja naljakat päeva. Siis vahetunnis tegime Prospektiga proovi. Reedel on Lasvas esinemine ja kuna seal on ka näidend, siis peame näidendi taustaks laulma "Konna kosja". No mida veel. Arvatavasti tuleb homme ka teha väike suts õpetajatele. Muidu praeguste plaanide kohaselt on Lasva esinemine meie pundi viimane avalik esinemine. Võib-olla läheme suve poole Ahvenamaale veel, aga see praegu hästi kahtlane, sest tundub, et see sõit langeb kokku meie lõpuaktusega.
Keemia õpetaja ei suutnud ka uskuda, et internetis on olemas konspekte konkreetsete teemade kohta ja tahtis mulle ära panna, et ma tegelen tunnis tunniväliste asjadega, aga haha, üle sai. Ja kirjanduses vaatasime filmi, mis ausalt on juba üle visanud. Filmiks siis Bulgakovi "Meister ja Margarita" põhjal vändatud film, mille žanri on suhteliselt raske määratleda (minu arvates). See oleks justkui ulmekas, samas nagu draama, kolmandast küljest õudukas.
Pärast kooli kiire autopoe külastus ja siis koju. Kui uut esitiiba oleks vaja olnud, siis oleks selle ka saanud, sest Kagukeskuse parklatest keerasid autod otse ette. Ok, teisest saan veel aru, et võib-olla oli hang jne, aga esimese vaatevälja ei piiranud nüüd küll mitte miski. Ja nüüd hüppas üks vanamutt tee peale ette, niimoodi, et mu läpakas lendas JÄLLE tagaistmelt maha ja märja jalamati peale. Nüüd aga tuleb hakata inglise keele sõnu õppima, sest täna sain teada, et homme on töö.
Sunday, March 6, 2011
Tänase päeva meeleolu: väsinud. Rohkem sõnu polegi tarvis, et päev kokku võtta. Kell 4 hommikul lõpetasin siis arvutile programmide installimise ja arvuti kokku panemise. Kell 11 sain silmaluugid taas lahti. Esimene asi, mis päeva masendavaks muutis, oli mittetöötav arvuti :(
Käisin veel maal ja tegelesin Pontuga ja tehnikaga :) Muidugi sai lund lükatud veidi ja kohustuslikus korras kaks lõunasööki sisse pressitud. Ilus ilm oli, päike paistis, aga tuuline.
Pärast maal käimist käisin Kubijal suusatamas. Rajaolusid hindan heaks, aga mitte väga heaks. Rada oli prahine, aga mitte sile ja täiesti kokku sõtkutud. siiski suusk väga ei libisenud, sest määre hakkab ära minema alt. Määrida enam ei lase suuski, sest väga palju enam see aasta suuskama ei lähe ja pole seda taevamannat igale poole kah raisata.
Praegu jälgin valimisstuudiot ja hakkan inglise keele kodutööd tegema. Reformierakond juhib, IRL on teine, wuhuu :) Ja MSNi sain ka tagasi.
Superstaaride eelvooru jälgisin ka. Vanameister Jüri oli jälle esinemas ja sai unikaalse paberi, millel kõik žüriiliikmed kinnitasid, et Jüri on saate kaitseingel. Vot selle peale naersin küll :D
Kurb on veel see, et nohu tükib ligi ja nina tilgub...
Esimest korda elus siis blogin. Miks? Järjest vaatan, kuidas üha enam ja enam sõpru tegelevad sellise asjaga ja miks ka mitte proovida. Tegelikult on asi väga lihtne, nimelt pikemat aega olen sunnitud tegelema arvutitega ja kuna protsessid nagu Windowsi installimine ja muu jura võtab tohutu aja, siis otsustasin ajaviiteks midagi kriblada. Juhtus siis eelmine nädal selline kurb asi, et ühel arvutil (ML) põles kõvaketas läbi. Ostsin uue ja enda arvates hea ketta, aga võta näpust, arvuti ei tunnista ketast, tee või tina. Proovisin teise arvuti (Ordi) kõvaketast siis esimesse arvutisse ja see oleks justkui nagu elumärke ilmutanud seal. Tegin siis uue kõvaketta Ordile sobivaks ja kopeerisin kõik failid ümber. ML-i väiksem ketas sisse, omaks ei võta. Suht üle viskas juba. Praegu installin siis Ordile Windowsi uuendusi ja igasugu pudi-padi. Suht mõnus ja kiire kõvaketas tundub olevat.
Vahepeal sai Jõgevate pool saunas käidud ja valimisdebatti vaadatud. Pärast pingelist ja töist nädalat oli saun väga hea :). Pärast sauna sai veel valimisdebatti vaadatud, mis osutus üllatavalt põnevaks, kuigi ma olen suhteliselt poliitikakaudne inimene. Debati üldine teema oli haridus ja selle muutmine täiesti tasutuks. Noh, muidugi jõudsid erakondade esindajad rääkida pensionitest, aktsiisidest ja muust rahaasju puudutavast. Ka oli teemaks venelaste diskrimineerimine ja inimeste lahkumine Eestist. Anyways, soovitan kiirelt kordust vaadata, kui seda üldse korratakse kusagil.
Ja praegu tuli meelde, et Kanal 2 peal näidatakse "Surmarelv 4"-ja, mis on üks minu lemmikuid.Ja mitte ainult neljas osa, vaid kõik neli osa. Pole häda, sest olen seda filmi nii umbes 19 korda juba näinud ja arvutis ka olemas, niiet iga kell saab uuesti vaadata.
Ah, täna üldse suht masendav päev olnud, sest hommikul, pärast söömist, avastasin, et minu MSNi konto on taas blokeeritud, sest mingi ull on mu kontosse sisse häkkinud ja sealt rämpsposti saatnud lademetes. Ok, see selleks, vana kontoga saab kah asju ajada ja suhelda, kuigi selles pole pooli vajalikke kontakte :(. Noh, saab ilma MSNis istumata kah elatud. Siis käisin tiiru linnas autoga ja see raibe andis teada, et tagumised rattalaagrid on omadega õhtul. Noh jah, varuosade pood sai jälle minu käest 16 eurot ja 31 senti. Peab need millalgi ära vahetama (omast vabast ajast millalgi õhtul pärast kooli, ma ei tea, millal... Lisaks veel vaja ema auto käsipiduri tross vahetada. Krt, autodelagunemise kuu :(. Lisaks sellele oli täna õhtupoolikul super ilus ilm, mida mina nägin ainult läbi akna kahjuks. Selleks ajaks, kui sauna läksin, oli päike juba loojunud ja mina kogu tema ilust ja rõõmust ilma. Saunas nägin vana klassivenda Jormat, keda nägin viimati septembris 2010, kui Tartus Motoshowl osalesin.
Lõuna ajal postitas Kristi oma Facebooki lehele ühe hea laulu, mis mul praegu playeris juba ma arvan, et kolmekümnendal ringil on, aga lugu on hää ja rahustav.
Aitäh sulle hea loo eest ;)
Loodan, et saan arvuti ilusti tööle ja magama ära minna. Kui igav hakkab, siis jätkan järjejuttu üleeilsega