Jälle on kevadest sügis saanud

Niih, peaaegu oleks juba blogi unustanud ja taas samasuguse pika pausi teinud, nagu seda oli eelmine. Õnneks seekord siis vaid seitse kuud ja 11 päeva... Üritan teha lühikokkuvõtte sellest, mis vahepeal toimunud on. Kerge taustamuusika ka siia:

Aprillis midagi erilist ei juhtunud, päevi täitsid kooliskäimine, õppimine, veidi seltsielu, lammutusetöö, siuke hall argipäev. Erilisel kohal aga olid YOLO-miitingud, mille käigus proovisime palju erinevaid maiustusi, veetsime oma väikese põrandaaluse rühmitusega kvaliteetaega ja vaatasime nii mõnegi filmi üheskoos ära. Aprilli lõpus toimus Tartus NSSS, mis oli suurim sündmus selles kuus (sest ülejäänud ei ole ju meeles). Ma ei oodanud nii lahedat mitmepäevast üritust, kui päris aus olla. NSSSSSSSS-i gaalakontserdil tuli esitamisele spetsiaalselt kokku pandud popurrii erinevate riikide jaoks hingelähedastest lugudest. Lisaks oli kahel järjestikusel õhtul tantsulka Illusioonis, mis oli mõnus punkt igale päevale ja pakkus võimalust suhelda välismaa koorilauljatega vabas vormis. Maikuu möödus samuti kiirelt ja argiselt, käed-jalad tööd täis. Vähemalt läks koolis niipalju hästi, et sain käesolnud ainetega ühele poole. Lisaks sain kaelast ära ka automaatjuhtimise aluste eksami. Siinkohal tahan tänada Harrit, kes aitas mind ja kellega koos oli väga meeldiv läbi ülesannete murda! Ja siis jõudis kätte juuni, mis oli mõnusalt muutlik ning halva ilmaga :D Juunis tegin kolimisfirmas juhutöid, tegelesin lammutuses ja kuu alguses kirjutasin ka eksameid. Jaanipäeval olime Eike ja Henriga Häädemeestes ja Pärnus. Pärnus olles kohtasime veel täitsa juhuslikult veidi ennem kokkulepitult Liinat ja Priitu. Nii käisime viiekesi rannas päikesepaistet ja mõnda soojapügalat üle 10 kraadi nautimas. Kuid Hääde-kanti läksime juba 22. juunil ja õhtul tegime ühe korraliku väikese grillimise :D Mis põhiline, jaanipäeva ajal meil päevasel ajal ei sadanud ning 23. õhtul tuli ka vaid mõni üksik piisake. Kahjuks aga pidas paika humoorikas killuke meie Maarjamaa kliima kohta (Mis vahe on jõuludel ja jaanipäeval? Jaanipäeval on 5 kraadi soojem). Tartu poole tagasi sõites hakkas enne Tartut nagu võluvitsa väel uuesti vihma kallama ja siis selguski, et siin, idapoolses Eesti küljes oli terve jaaniaja sadanud vihma ja sekka ka rahet. Pärast jaanipäeva käisime Eike ja Kristiinaga veel Tallinnas ja sain proovida kaubikujuhi ametit. Nimelt oli Eikel vaja aidata kolida Matkapoe Tallinna ladu Tartusse. Ma pole vist kunagi oma elus niipaljusid erinevaid saapaid ühel päeval käes hoidnud :). Pärast seda aeti mul pea kiilaks ja tuli minna kaitseväkke aega teenima. Algas kõik esmaspäeval, 30. juunil.... kuid sellest juba eraldi postitus. Siinkohal selleks korraks kõik.

Mis on vahepeal toimunud?

Niinii, viimasest postitusest on möödas ikka metsikult palju päevi ja nädalaid. Leidsin tee blogideni ja hakkasin ka siin kirjas olevat juttu taas lugema ning mõtlesin, et võiks veidi vahepealsest ajast kokkuvõtteid teha. Niivõrd detailselt enam ilmselt ei mäleta, kuid siiski, annan endast parima. Bakalaureuseõpe hakkab vaikselt lõpule jõudma... well vähemalt ideaalis, kuid reaalsus on lisapoolaasta või isegi terve. Viimast varianti muidugi ei taha lubada omale, kuid kui peab, siis peab. Hetkel takistavad kooli lõpetamist mõned sooritamata ained ja tegemata praktika. Muidu on koolis tore, olen erialavalikuga rahul ja ootan juba aega, mil saan asuda tööle näiteks Elektrilevis. Kas tõesti kohe pärast baka kättesaamist tööle ja mitte enam magistrisse edasi? Jah, tõesti on hetkel siht selline silme ees, et aitab õppimisest mõneks ajaks. 15 aastat olen juba koolipinki kulutanud, oleks aeg õpitut veidi ka kasulikult rakendada ning hiljem töö kõrvalt mittestatsilt ehk siiski ka magistrikraad omandada. Praegu aga üritan kooli kõrvalt veidi lisa teenida olles niiöelda fiie (jah, tean et seda ei kirjutata nii). Tegelen autovaruosade müügiga, sõidukite demonteerimisega ja hooldusega. Kuidagi ei teki seoseid minu erialaga eksole... Kuid autodega tegelemine on mulle olnud hobiks ja number kaks meelepäraseks tegevuseks juba sünnist saati. Okei, nii vist pole päris õige öelda, sest kaheaastasena ei osanud ma garaažis muud teha, kui vaid korraldada segadust. Kes on käinud viimasel ajal minu käsutuses olevates ruumides ütleksid praegu, et ma pole muutunud selles osas :D. Tegelikult sai lammutamine tõsisema hoo sisse alles 2012 lõpus/2013 alguses, kui hakkasin pidevamalt jälgima pakutavaid autosid ja riskima. Tegevus tundus soodne ja nii tuli kolmas, neljas, viies, kuues auto juppideks tegemisse. 2012 suvel aga hakkasin otsima suveks tööd, soovitatavalt tehnikavaldkonda, kuid miskit head pakkumist ei leidnud. Roopa auto otsis mehaanikut, kuid olin nende jaoks tundmatu kuju kolkakülast ja mind saadeti sealt minema. Õnneks sain tänu Rasmusele omale võimaluse proovida töötamist Puigaris. Seltskond paistis sõbralik ja töökeskkond mõnus. Tööl oli Puigaris augustikuu keskpaigani, ehk siis poolteist kuud. Ja siis sai alguse Vaabina autolammutus... Eelmine suvi oli samuti kuu aega kokku Puigaris tööl, kuid siis otsisin vabadust ja mõistsin, et kaheksast viieni kella järgi alluvuses musta tööd teha pole my cup of tea. Tulin ära, vedasin endale koju paar ronti ja püüdsin oma tegevust edasi arendada. Nüüd on siis asi nii kaugel, et mind nimetatakse Eesti suurimaks Mitsubishi lammutajaks ja mujalgi mainitake heas mõttes ära kui varuosadiiler. Siiski igapäevaselt pärast kooli lõppu ei tahaks sellise tööga leiba lauale teenida, vaid eelistan skeemid käes, telefon kõrva ääres ja kohvitops ees ringi seigelda ja jälgida, et kõik toimiks. Arvestades praeguseid pakkumisi, siis on see kõik võimalik isegi. Kahjuks aga hetkel rikub minu karjääritamist kutse ajateenistusse. Peaks vist jagama selle kirjatüki mitmesse ossa, sest olen küllaltki veendunud, et paljudel on üle visanud pidev koolijutt, paljusid ei huvita automaailma tegemised ja leidub neid, keda ei huvita miski muu. Pole mõtet mainida neid, keda ei huvita üldse see blogi, sest nemad ei kliki Facebookis otselinki siia või ei vajuta "Follow" nuppu paremal serval. Igatahes, koolis on vahepeal olnud palju huvitavaid ja palju igavaid loenguid, kõiki ei hakka siinkohal välja tooma, sest need nimed ja numbrid ei ütle enamikule mittemidagi. Vahepeale aga väike muusikapala taustaks mängima:

Siiski toon siinkohal välja ained, mis on praeguseks võlga jäänud ja mis tuleb korda teha, et kool lõpetada. Kõige suuremaks pinnuks silmas on kolm semestrit olnud algul lihtsa ja toredana tunudnud kujutav geomeetria. Ma ei mõista, kuidas on võimalik seda ainet üldse läbida tema (herr Riivest sooviks siinkohal "tervitada") juhendamisel... Järgmine murekoht on kõrgepingetehnika, millest vist täielikult saab aru üks eksamisooritaja 120st... Masendav... Kevadsemestril üritan ühele poole saada eelmisest kevadest võlga jäänud automaatjuhtimiste alustega ning elektroonika ja jõupooljuhttehnikaga. Viimane siis inglise keeles ja veidi segane õppejõudude vene aktsendi tõttu. Rõõmsamast küljest, siis olen juba alustanud baka lõputööga, mille käigus taastasin juba ühe teadmata vanusega elektrimootori. Töö siis praktilise suunitlusega, sain ise oma kätega valmis teha midagi, cool.
Praegu on õppekavas kolm ainet: elektrivarustus, tootmise automatiseerimine, robotitehnika. Kokku neli õppejõudu, laborid, loengud, harjutustunnid. Robotitega mängimine on põnev, lahe, kuid nõuab kõvasti teadmisi.

Võib-olla on kellelgi tekkinud küsimus, et kas ma elan veel koos Rasmusega Akadeemia tee 7/1 ühikas. Vastus on EI. Miks? 2012 aasta kevadel juhtus paras ämber, kui TTÜ Campus kinnitas mulle, et saan oma ühikakoha tagasi sügisel, kui teen valduse juba juunis ära ja tulen sisse augusti keskel. Kokkuhoid paistis nii vägev, et andsin ühikatoa käest ära ja lootsin ja ootasin, et millal siis uue toa ja toakaaslase saan. Aeg lendas, möödus, kulus... sügus tuli lähemale juba metsiku kiirusega ja minul polnud kindlat elukohta pealinnas. Uurisin juba otsaga kortereid ja teiste koolide ühikaid. Sain ühe ühiselamuga juba kokkuleppele, et olen seal niikaua, kuniks saan koha omas kompleksis. Igaks juhuks otsustasin siiski ennem käia läbi ka Campuse kontorist ja eirata mitu nädalat mulle räägitud juttu, et kõik kohad on täis, ühikas pole kummist jnejne. Läksin sisse, vestlesin veidi ja lõpuks ütlesin, et te ise lubasite mulle. Ja mis selgus... Akadeemia tee 5 ühikas on 22 vaba kohta (nagu tõesti või, siuke üllatus). Võtsin mõtlemata millelegi koheselt koha oma nimele ja lootsin, et augusti lõpus tuppa astudes ei vaata mulle vastu inimene, kellega koos elada ei ole võimalik. Tulin oma kompsudega tuppa sisse ja oh üllatust, tuba tühi kuid juba kellegi asjad olid siin. Kuna siin ühikates on vaid üks internetipesa, siis otsustasin, et maksku mis maksab, organiseerin siia tuppa WiFi. Muidugi on Campus selle kenasti ära blokkinud ja kutsusin appi Ako. Tema jaoks oli muidugi neti levitamise tööle saamine minutite küsimus. Ja siis avanes uks... tõe hetk... süda jätab lööke vahele... ja sisse astub... viisaka välimusega kutt, kes tutvustas ennast Henrina. Pool tundi hiljem libitasime koos esimesed Heinekenid ja juttu jätkus kauemaks. Selgus, et mõlemad tegeleme laulmisega ning nii leidis Henri ka tee TTÜ meeskoori (yay).
Siiski, sama aasta augustis käisime Jane, Daisi ja Rainiga trippimas Peipsi ääres, mis lõppes Käärikul :D Reisi käigus sõitsime läbi peaaegu terve Peipsi kalda, mis jääb Eesti territooriumile. Teel oli eksimist, seiklemist, navigeerimist, koeratapja hoovi sõitmist ja lendamist. Miks viimast? Njah, kas nüüd just päris lendamist, aga trossiga sõit oli paras lendamine küll juba. Väga väga mõnus tripp oli, ilmad olid vapustavad, isegi liiga kuumad (kõnealuse suve kolm kõige kuumemat päeva), kuid lahkuminek oli veidi kurb, sest jäi teadmine, et ilmselt Raini nägime viimast korda mõneks aastaks. Tema teed viisid EMÜsse ja temast on nüüd saanud tartlane.
Sama aasta sügisel suutsin meeskooris silma paista aktiivsena ja niimoodi võttis Jaak mind iga-aastase suusalaagri korraldustiimi. Kiirelt sai minust Jacki parem käsi ja sain väga positiivse kogemuse, mõnusa ürituse osaliseks. Suusalaager tõi minu ellu palju uusi tuttavaid naiskoorist, kuid sain paremini teadma ka mõnda meeskoorlast. Jaagu initsiatiivil korraldasime esimest korda ajaloos kapotikelgutamise, mille tarbeks valmistasin ette kaks autokapotti. Algul olime veidi skeptilised atraktsiooni meeldimises, kuid pärast suusalaagrit korraldasime eraldi kelgutamispäeva Tartus Kassitoome kausis.
Nüüdseks on kindlasti eelnev muusikapala lõppenud, seega oleks aeg kostitada järgmise lauluga, mis on viimastel nädalatel minu peas kummitanud:

Üritus oli väga lahe meie jaoks, kuid mitte vist kohalikele snowtuubi rentijatele, sest miskipärast polnud nende tuubidel üldse huvilisi, kui nähti meid lollusi tegemas :D

Järgmine suurem üritus oli Maskiball 2013, kus Jaak tõmbas mind kohe pangapunti ürituse rahaasjadega tegelema. Väga chill ja cool seltskond (tavaliselt esimest korda Maskiballil olevad mehed värvatakse politseipunti). Pärast seda vahetasin taas autot ning laulsin: "Kae ma tei säändse viguri, et ostsõ hindäl bemari". Ja siis juba paistiski kevad ja päikselised ilmad. Teadupärast tähendab see aga meeldivate aroomide õhku levimist, mis pärinevad grillsöe kohal küpsevast lihast.
Maikuus käisin esimest korda elus (vist) päris vanglas. Väga lahe, põnev, naljakas (vangla polnud naljakas, vaid seal toimunu) ja samas õõvastav, hirmutav õhtupoolik. Juunis olin ametis oma eksamitega ja uute tutvuste sobitamisega. Pärast jaanipäeva aga asusin kohe tööle, mis tähendas, et tööpäevad olid hõivatud, õhtuti käisin tavaliselt maal lammutuse asju askeldamas ja õhtul tagasi linna. Augusti algul käisime veel peretuttavatega Põhja-Eestis reisimas, mis kujunes oodatust lõbusamaks ja seiklusterohkemaks. Pärast sünnipäevanädalat tulin töölt ära, et nautida viimaseid nädalaid kodus ja puhata. Suve lõpus käisime Sirlega Tartus öölaulupeol, kus muidugi jäin hääletuks, kuid emotsioon surus kogu halva massi tagaplaanile ja alles jäi vaid hea mälestus. Sügisel uue kooliaasta algul sain omale ülesandeks korraldada suusalaager 2014, mille korraldamisest sai alguse tänaseni püsima jäänud kolmeliikmeline rühmitus nimega YOLO. Suusalaager läks veidi aia taha, kuna ilmataat ei soosinud meie üritust. Lund polnud algul, laupäeval hakkas tuiskama ja õues läks pääääris külmaks. Mõned julgemad proovisid suuski alla õhukesel lumekihil, kuid rohkem oli siiski tegu matkalaagriga, kui suusalaagriga. Eks järgmine kord teen paremini, kui avaneb võimalus.
Vahepeal on palju tööd olnud, palju sõitmist, palju kooli, palju toredalt ja mõnusalt sisustatud neljapäeva õhtuid. Eile tegime üle pika aja taas grilli kursavendadega ja ajasime juttu. polnudki ammu juba kursusega miskit koos teinud. Meid on küll väheks jäänud juba, kuid siiski hoiab rahvas veel mingil määral kokku.

Ahjaa, unustasin veel mainida, et alates 30. juunist olen ajateenistuses, niiet ärge siis ära ehmatage, kui mind enam pidevalt online ei ole.

Nüüd aga on küll aeg otsad kokku tõmmata, sest jutt läheb ikka vägaväga pikaks juba ning teadupärast on pikk jutt s*tt jutt. Püüan end parandada nüüd ja tihedamini postitada :)

Sügis käes, sügis käes, sügis käes...

Nii, rahvas, pärast pikka pausi ilmutan taas endast elumärke :D. Ei ole minuga midagi juhtunud, täiesti elus ja terve. Tean, sõbrad, et pajud teist on juba minu blogi nupu närviliselt läbi kulutanud, aga nüüd lõppude lõpuks on siingi miskit uut ja võimalik, et ka huvitavat.

Viimasest kirjutamisest on möödas rohkem kui kuu aega ja selle aja sees olen jõudnud mitu korda Võrus käia, väga palju erinevates loengutes tarkust koguda ja erinevaid töid ja jooniseid teinud.

Mõned nädalad pärast seda ühist koosviibimist oli kursavend Anderil sünnipäev, mida tuli muidugi tähistada. Kuna Ander ise vist väga organiseerija tüüp ei ole, siis mina kui rühmavanem hakkasin rahvast kutsuma tema sünnipäevale :). Lõppes kiire tunniajane organiseerimine seitsmekesi Nõmme pubis (vanasti kutsuti seda kohta vist Bulldogi pubiks). Tore õhtu oli, palju mõnusam kui see esimene tutvumisõhtu. Nalja, naeru ja snäkke jagus peaaegu südaööni, kui pubi kinni pandi. Viisime siis Jürgeni ja Rainiga Anderi koju ära. Eelmine teisipäev oli taas suurema seltskonnaga istumine minu ja Rasmuse ühikatoas. Rahvast oli piisavalt, kuigi osad poole pealt ära läksid. Taas kord jagus juttu ja nalja kauem kui südaööni. Kolmapäeval kooli ei olnud ja hea oligi, et polnud. Kolmapäeval oli äratus kell 7, sest Rasmus pidi loengusse minema, aga temagi lõi äratuskella kinni ja magas edasi. Minul muidugi uni läinud ja hakkasin siis peo jääke koristama. Taarat ära viies oli küll üllatus suur :D.

Selle eest sai siis paari päeva söögikraami osta.

Aga et ei jääks muljet minust kui pealinna läinud peoloomast, siis nüüd ehk veidi kooli lainele. Veidi raskemaks on läinud, aga praegu pole veel väga hull. Usun, et sessiaeg on umbes 10 korda hullem, kui praegu. Praeguseks olen teinud kaks kujutava geomeetria kodust graafilist tööd ja kokku kahe töö valmistamiseks on kulunud umbes 16 tundi. Eelmine nädal esitasin ka esimese portsu matemaatilise analüüsi koduseid töid. Tagasi saan need ilmselt homme. Eks siis ole näha, mis täht sealt vastu vaatab, kas A või M, parem oleks, kui selleks oleks A. Üle-eelmine neljapäev lõppes matemaatika täiendusõpe, mille lõpuarvestus ei olnudki nii hull, kui kartsin.

Kooliosa lõpetuseks väike stiilinäide lineaaralgebra õppejõult, kuidas tuleb loengut anda:

Mis veel vahepeal juhtunud on... Üks nädalavahetus käisid Kristiin, Kristi, Kristi ja Anneliis mul külas ja öösel hakkasime veel saiakesi küpsetama, mis said megahääd...

Siis reedel käisin Mardil külas ja laadisin ta Bemmi akut. Ja lisaks veel ostis Rass endale Oopeli. Oehh...

Tegelikult on vahepeal niipalju juhtunud, et kõike ei mäletagi enam.

Järgmise korrani (jumal teab, millal see veel on)!

Kes see kõnnib edasi-tagasi kuuma ahju ees ja iga kord vaatab ahju ja ütleb: "Nüüd on küll kana juba soe"! Loomulikult Rasmus :D

1-2=3

Nii, pole jälle ammu miskit kirjutanud. Teisipäeval oli tavaline koolipäev: mitte midagi huvitavat, puhas õppetöö. Algas siis päev taas kord Laibaku loenguga 8. klassi matemaatikast, mis oli muudetud küllaltki keeruliseks. Ok, sain aru enam-vähem, kuigi uni tuli peale. Järgnes füüsika, kus õppejõud ladus tahvlile vaid tähiseid ja valemeid, mida üritasin ruttu ümber kirjutada. Noh jah, pärast loengut hakkasime siis Mikuga võrdlema enda konspekte ja arutama, et mis mida tähendab. Selgus, et suures kriblamishoos jooksis pool juttu kõrvust mööda ja peas valitses paras segadus. Päris hull värk ühesõnaga. Siis vaatasime, et rahvas tungib vaikselt meist mööda fuajeesse. Läksime ka siis uurima, et mida tehakse seal. Noh, oli mingi üritus, mille raames jagati vihikuid, Jaffat, Gefiluse neid terviselonkse või mis iganes need väikeses topsis on (nagu Actimel) ja loomulikult kondoome :D Mõtlesime Anderiga, et tervitame kooli ja lööme siis kokku ka, kui nägime, et täpselt see moment tehti meist pilti :D No eks ta näha ole, mis peale jäi ja kas avalikkusele ka näidata saab. Seejärel saime teada, et Õpingukorraldust see nädal veel ei toimu. Siis vahepeal käisin bussijaamas ja otsisin ära ühe Galandi radika, mille sain maha müüa. Siis mata täiendõppesse, mis oli taas kord lihtne. Siis tagasi ühikasse, kiire söök, pesu ja kell oligi juba kolmveerand kaheksa. Kell kaheksa saime TTÜ peaukse juures kokku ja läksime kesklinna, et teha väikene tutvumisõhtu või noh koosviibimine. Algul oli küll seis suht masendav, kui kooli juurde tuli vaid nii 7 inimest. Kesklinnas kogunesime Foorumi juures. Algul polnud seal kedagi, aga siis mõned inimesed siiski liitusid ja nii saigi meid 10 või 11. Jutt jäi vist, et lähme Shootersisse, aga kuna seal polnud vaba suurt lauda, siis otsisime edasi ja lõpetasime Embassy-s. Pool tundi hiljem helistas Indrek ja uuris, et kus me oleme jne. Ja nii sai meid kokku 13. Vaatasime jalgpalli, tegime mõned õlled ja ajasime juttu. Samal ajal käis aga EBSi vahetsutudengite pubiralli ja nii saime koos mingite võõramaalastega pildi peale. Fun :) Viimase trolliga tulime viiekesi Mustamäele ja siin neljakesi jätkasime Keemia kiirtoidus. Tegime ühed suured burgerid (me Rainiga tegime muidugi eritellimuse). Seejärel uurisime veelgi menüüd. Kaks asja, mis silma jäid: Ljulja kebab pitaga (keegi võiks selgitada, mis see on) ja siis soojade jookide menüüst:

Njah, eks me naersime seal ikka omajagu ja pakkusime erinevaid kombinatsioone välja jnejne, kui äkki üks vanem naisterahvas hakkas meie peale karjuma, et elage ise ka nii vanaks ja vaadake, kui lihtne on elada. Sellele järgnes muidugi veel hullem naerupahvakas.

Kolmapäev oli tore päev: kooli polnud, sai korralikult puhata. Muidugi ei puudunud päevast ka kodused ülesanded.

Tänasest siis veidi: Hommik algas füüsikaga, mis oli vahest üks huvitavamaid tunde minu ülikoolifüüsika ajaloos. Järgnes matemaatiline analüüs Laibakuga. Kõik ülesanded lahendasid tahvlile õpilased, mina kaks tükki. Ja seejärel ITsse. Kohale jõudsime, üritan sisse logida arvutisse. No ei õnnestu. Proovin siis enda läpakaga netti saada: ka ei õnnestu. Siis tuli õppejõud ja teatas, et tund jääb ära, kuna mingi ehitusmees on interneti valguskaabli seinast välja tõmmanud. Teadagi on valguskaabli sisu klaasist ja iga järsema või teravama liigutuse peale puruneb. Nüüd vähem kui tunni pärast algab mate täiendusõpe ja siis koolipäev läbi. Õhtuks vaatab, pole väga plaane, homme ikkagi kool :D

Eks millalgi pajatan jälle enda seiklustest ja eluolust. Lõpetada tahaks ühe rokiklassikaga:

http://www.youtube.com/watch?v=Rbm6GXllBiw&ob=av3e

Algus on tehtud ja poolel teel seisma ei jääda

Nii, pole ammu ammu enam miskit kirjutanud. Neljapäevast siis: Päev algas füüsika harjutustunniga. Väljas ilm ilus, aine kerge, õppejõud tundub ebakindel enda aines. Järgnes Matemaatilise analüüsi harjutustund Laibakuga :D, mis oli minu jaoks 10. klassi matemaatika. Enne informaatika loengut käisin läbi raamatukogust ja laenutasin endale vajalikud õpikud, millele tuleb ilmselt lisa võtta. Koti viskasin ühikasse ära ja läpakas näpus läksime Rainiga IT majja loengusse. IT maja asub siis üliõpilasküla teises otsas ja ühikast on sinna maad tubli 300 meetrit. Kui IT maja ukse juurde jõudsime, müristas ja tõotas tulla üks korralik äike. Viis minutit pärast loengu algust kuulsin, kuidas väljas kallab nagu oavarrest. Mõtlesin küll, et äike jääb tavaliselt kiiresti järele, kuid loengu lõppedes sadas endiselt. Peitsin siis läpaka põue ja kiirkõnnil suundusin tagasi ühikasse. Mõned inimesed vaatasid küll veidi imelikult, kui nelinurkset eset põues hoidsin ja kiiresti liikusin. Kodus otsustasime Rasmusega, et läheme Võrru veel neljapäeva õhtul. Edasi, mata täiendusõpe, mis oli üllatavalt igav seekord, hoolimata lahedast õppejõust. Kui see läbi sai, läksin koju, asjad kokku, Kristiinile kiire kõne, et kohe on start ja oligi minek. Kodus oli muidugi üllatus suur, kui poeg ukse avas ja tuppa astus. Õhtul midagi teha ei jõudnud. Reedene päev möödus auto all. Vahetasin siis ära eesmised pidurivoolikud ja piduritorud. Õhtul oli väike grillimine ja saun. Plaanisime küll klubisse minna, aga väsimus sai meist võitu ja nii läksingi tagasi koju. Laupäeval käisin autoga ülevaatusel. Pabin oli suur, kuna teadsin, et heitgaasi ja tühikäiguga pole päris korras lood. Ülevaatajaks sattus härra Luuk, kes juttude järgi on kõige hullem Võrus. Esimese asjana küsis, et kas loodan selle esistangega läbi ka saada. Kuna tegu on originaaliga, siis mingit probleemi selles ei näinud. Muidugi kontrollis ta udutulesid ja kojameeste töökorda. Kuiva klaasi peal... Õnneks oli kohtuotsus järgmine: sõiduk on tehniliselt korras. Järelikult oli tal hea tuju. Pärast ülevaatust käisin maal, kus niitsin murusid, parandasin ühe elektri jaotuskarbi ja otsisin auto varuosi. Õhtul hilja tulin tagasi Võrru, kaasas mitu purki mahla ja muud trääni. Pühapäev möödus vägagi kiirelt, plaanis oli startida kell 13.00 Tallinna poole, millest sai sujuvalt kell 14.00. Tallinnas viisin Rassi ära korvpallitrenni või midagi sarnast ja ise käisin poes ja andsin ühed auto jupid üle. Tänane päev (või siis astronoomiliselt korrektne olles eilne) möödus jällegi õppimise tähe all. Päev algas lineaaralgebraga, mille õppejõud tuli posti tagant välja (tavaliselt tullakse kapist välja, aga jah, temaga juhtus teisiti) ja ei tiirutanud enam terves auditooriumis, vaid tegi ringe omal territooriumil. Harjutustund möödus ka küllaltki igavalt. Järgnes kujutav geomeetria: päeva parim osa ilmselt. Seejärel koju ja edasi meeskoori proovi. Viimane lõppes kell 22.00 ja ühikasse jõudsin alles 22.30 või midagi sinnakanti. Nagu näha, siis igav juba väga ei hakka aj tegevust jagub.

Täitsa huvitav on lugeda, kuidas kellelgi esimene ülikoolipäev läks ja nii. Mõnus nostalgia juba minu jaoks mingil määral :)

Tänane päeva uudis on ilmselt see, et Julia on kihlatud. Palju õnne noortele veel kord!

Nüüd tuleb lõpetada, sest postitus hakkab juba väga pikaks venima. Aitäh, kui sa olid nii tubli ja lugesid kogu selle jura läbi :) Varsti proovin jälle miskit kirja panna.

Kõik lapsed kooli

Homme on siis suur ja tähtis päev kui paljud väikesed koolijütsid alustavad oma kooliteed.

Räägin siis paar rida enda koolielust. Eile oli normaalse pikkusega koolipäev, mis algas kell 8 matemaatilise analüüsi loenguga, mille õppejõud oli taas imelik kuju :) Naise häälega mees :D Esimene tund temaga jättis ainest küll sellise mulje, et milleks nagu. Natuke aega tagasi vaatasin selle kursuse e-õpikut ja esialgne mulje oli: küllaltki lihtne kui mõned asjad pähe õppida. Noh jah, eksam on vist osaliselt suuline, et ei tea, mis ees ootab, aga õppejõud mulle ei meeldinud. Loeng lõppes, kiire pilk arvutis tunniplaani: füüsika. Oh, lootust on, et läheb veidi põnevamaks. Loeng algas, mina istusin 7. reas auditooriumis. Kas tagumised ka midagi õpetaja jutust aru said, vaevalt. Mees rääkis taas suhteliselt omaette ja iga lause lõppes sõnaga "jah", nagu küsiks meie käest kinnitust asjade õigsuse kohta. kusagil loengu keskel muutus asi minu ja mu kõrval istunud inimese jaoks päris naljakaks. Samas naerda ka ei tahtnud, muidu oleks õppejõud pahaseks saanud. Loengu alguses ütles ära, et kui kontrolltööde punktisummad on mõlemad üle 70, ei pea eksamile tulema, kui lepid hindega 3, kui mõlemad tööd on üle 90, saab eksamihindeks 4, aga need, kes sellega hakkama saavad, sooritavad tavaliselt eksami 95 punkti peale ja saavad hinde 5. Tunni teemaks olid vektorid ja tehted vektoritega. Minu jaoks 10. klass. Seejärel käisin kodus söömas ja siis tagasi kooli. Algas kujutava geomeetria loeng. Kuna meil oli esmaspäeval harjutustund, siis seal seletati eilne teema juba ilusti lahti ja mina sain samal ajal joonestamise kodutööd teha. Pärast seda käisin veel korra kodus ja tõin joonestusasjad ära. Edasi matemaatika täiendõppesse, mille õppejõud oli muhe. Minule meeldis, teemad oli lihtsad, võiks isegi öelda, et mingil määral kordas põhikooli. Viimane aineloeng kestis 3 astronoomilist tundi. Rasmus muidugi ei viitsinud täiendõppesse tulla ja vaatas selle asemel kodus MMi. Koju tagasi jõudsin, siis Rasmus sättis minekut. Küsisin, et kuhu minek: logistikutega istumine. Käisin meilis, lugesin läbi, mida huvitavat jälle saadetud oli ja siis kirjutas üks kursakaaslane, et saaks kokku, ajaks juttu jne. Noh, minu plaan nõusid pesta lükkus edasi muidugi :) Päeval lubasin veel Kristile, et lähen käin temaga Järve Selveris ja toome talle mikrolaineahju. nohja sujuvalt oli kell 9, kui tagasi koju jõudsin. Siis helistas Rasmus, et nad tulevad me poole, kui mul selle vastu midagi ei ole. Mis mul ikka vastu olla, saab ehk tuttavaid. Muidugi ütles, et ma paneks ta asju kokku jne. Nooh jõudsin ma ta asjad kappi lükata kui ta kohal oli. njah, kõne ja tuleku vahe oli vast 2 minti :D Kõigil omad joogid kaasas ja 14 inimest tulid väikesesse ühikaboksi :D Linnarahvas sai esimest korda elus proovida kodus tehtud mahla ja üks neiu küsis vaid, et mis mahl see on ja kust ta seda ostis :) Nagu alati, läks enamus rahvast laiali korraga. Käisime veel neljakesi väljas hamburgerit söömas. Ei olnud hea. Tagasi me juurde, kus panustasime, kas üks tegelane on endiselt tualettruumi hõivanud. Muidugi oli vastus jaatav. Mingi tunnikese vast istusime veel ja siis läksime ära magama.

Tänasest päevast pole midagi väga rääkida. Hommikul magasin umbes poole 11-ni, siis tegin mõned võileivad ja istusin läpaka ette, MSN lahti ja oma kursakatega nõu pidama, et mida võiks ette võtta, et elu natukene huvitavamaks muuta. See lõppes sellega, et tegin kurikuulsasse suhtlusvõrgustikku Facebook kursuse kommuuni ja tagatipuks veel foorumi ka, et saaks õppematerjale jagada, üksteist aidata ja ürituste kohta arutada. Siis kooli, füüsika praktikumi, kus tutvustati klassiruume, töökorraldust. Ainuke tund täna :) Siis aitasin ühel kursavennal meie kursuse mailing listi tööle ja nüüd lähen vist välja. Eks näis, mis õhtust saab.

tagasi kooli

Nii, esimene nädal Tallinnas hakkab lõpule jõudma. Väga kiiresti on läinud, justkui üleeile oleks siia tulnud. Kodust kaasa võetud toiduvarud hakkavad nüüdseks lõppema, järele on veel jäänud suitsurasva (suitsusink, mis on tehtud võideks), kurke, tomateid, õunu, mune ja miskit ehk veel. Loomulikult ka kartuleid. Esimene nädalavahetus oli küllaltki igav, aga see muutub kindlast kooli algusega. Mis siis vahepeal toimunud on... mitte midagi :) Neljapäeval oli neli tundi, reedel aktus. Aktusel laulis kammerkoor, rektor, dekaan, üliõpilasesinduse juht pidasid kõnet ja näidati kahte videoklippi. Otseloomulikult ei puudunud aktuselt igipõline Gaudeamus igitur, juvenes dum sumus. Käisime Rasmusele ka autot otsimas ja isegi leidsime ühe sobiva. Selle omanik pidi veel ülevaatuse ära tegema reedel ja siis kas õhtul või laupäeval müüma, aga praeguseks pole Rasmuse arvel veel ühtegi autot. Ka minu auto vastu huvi tundnud inimestest on kohale jõudnud vaid 0, Galandiklubi kokkusaamisel vaadati üle vaid.

Üllatavalt hästi on välja kukkunud kõik söögid, mis minu käe all valminud on :) Ehk peaksin võtma mingeid lisatunde toidutehnoloogiast...